带头节点单链表的增删改查

单链表有很多结构循环单链表,有头节点的单链表,无头节点的单链表,双节点单链表,以下源码是以有一个头节点的单链表为例写的增删改查的各种功能,就是下图

 然后各个注释也在函数后面写着,这玩意确实还挺难,源码均已测试,vs2019运行妥妥的

 

废话不多说直接来看全部源码

#include<stdio.h>
#include<stdlib.h>
#include<string.h>
#include<assert.h>
typedef int ElemType;          //后期修改程序方便
typedef struct ListNode               //定义结构体
{
	ElemType data;
	struct ListNode* next;
}ListNode;

typedef struct                //头节点
{
	struct ListNode* head;
	int cursize;
}LinkList;

struct ListNode* BuyNode()           //购买节点,用malloc向堆区申请空间
{
	struct ListNode* s = (struct ListNode*)malloc(sizeof(struct ListNode));
	if (NULL == s)
	{
		exit(1);
	}
	memset(s, 0, sizeof(struct ListNode));
	return s;
};

void FreeNode(struct ListNode* p)         //堆区申请完之后必须得free
{
	free(p);
}

int GetSize(const LinkList* plist)        //获得cursize的大小
{
	assert(plist != NULL);
	return plist->cursize;
}

bool IsEmpty(const LinkList* plist)       //判断cursize是否为空
{
	assert(plist != NULL);
	return GetSize(plist) == 0;
}
  
void InitList(LinkList* plist)            //初始化函数,malloc购买节点之后用memset初始化为0
{
	assert(plist != NULL);
	plist->head = BuyNode();
	plist->cursize = 0;
}

void Print(LinkList* plist)              //输出函数
{
	assert(plist != NULL);
	ListNode* p = plist->head->next;
	while (p != NULL)
	{
		printf("%d ", p->data);
		p = p->next;
	}
	printf("\n");
}

ListNode* FindeValue(LinkList* plist, ElemType val)         //找到当前值的地址
{
	assert(plist != NULL);
	ListNode* p = plist->head->next;
	while (plist != NULL && p->data != val)
	{
		p = p->next;
	}
	return p;
}

ListNode* FindeValue_Prev(LinkList* plist, ElemType val)        //查找输入val的前驱地址
{
	assert(plist != NULL);
	ListNode* pre = plist->head;
	ListNode* p = plist->head->next;
	while (p != NULL && p->data != val)
	{
		pre = p;
	}
	if (p == NULL)
	{
		pre = NULL;
	}
	return p;
}

bool Insert_Next(LinkList* plist, ListNode* ptr, ElemType val)         //在ptr节点后面插入val值
{
	assert(plist != NULL);
	if (ptr == NULL)
	{
		return false;
	}
	ListNode* s = BuyNode();
	s->next = ptr->next;
	ptr->next = s;
	s->data = val;
	plist->cursize += 1;
	return true;
}

void Push_Front(LinkList* plist, ElemType val)         //头插法   
{
	Insert_Next(plist, plist->head, val);

}

void Push_Back(LinkList* plist, ElemType val)        //尾插法
{
	assert(plist != NULL);
	ListNode* p = plist->head;
	while (p->next != NULL)
	{
		p = p->next;
	}

	Insert_Next(plist, p, val);
}

void InsertItem(LinkList* plist, ElemType x, ElemType val)      //在指定x的之后插入val值
{
	assert(plist != NULL);
	ListNode* p = FindeValue(plist, x);
	Insert_Next(plist, p, val);
}

ListNode* FindPos(const LinkList* plist, ElemType pos)        //返回当前节点
{
	assert(plist != NULL);
	if (pos<1 || pos>plist->cursize)
	{
		return NULL;
	}
	int i = 1;
	ListNode* p = plist->head->next;
	while (p!=NULL && i < pos)
	{
		p = p->next;
		i++;
	}
	return p;
}

ListNode* FindPos_Prev(const LinkList* plist, ElemType pos)      //返回前驱节点
{
	assert(plist != NULL);
	if (pos<1 || pos>plist->cursize + 1)
	{
		return NULL;
	}
	ListNode* p = plist->head;
	int i = 1;
	while (i < pos)
	{
		p = p->next;
		i++;
	}
	return p;
}

bool Erase_Next(LinkList* plist, ListNode* ptr)       //删除ptr之后的节点
{
	assert(plist != NULL);
	if (NULL == ptr || NULL == ptr->next) return false;
	ListNode* q = ptr->next;
	ptr->next = q->next;
	FreeNode(q);
	plist->cursize -= 1;
	return true;
}

void Pop_Front(LinkList* plist)          //头删法
{
	assert(plist != NULL);
	Erase_Next(plist, plist->head);
}

void Pop_Back(LinkList* plist)           //尾删法
{
	assert(plist != NULL);
	ListNode* p = FindeValue_Prev(plist, plist->cursize);
	Erase_Next(plist, p);
}

void MergerList(LinkList* palist, LinkList* pblist, LinkList* pclist)        //两个数组的有序合并
{
	assert(palist != NULL && pblist != NULL && pclist != NULL);
	ListNode* pa = palist->head->next;
	ListNode* pb = pblist->head->next;
	ListNode* pc = pclist->head;
	while (pa != NULL && pb != NULL)
	{
		if (pa->data >= pb->data)
		{
			pc->next = pb;
			pb = pb->next;
		}
		else
		{
			pc->next = pa;
			pa = pa->next;
		}
		pc = pc->next;
	}
	if (pa != NULL)
	{
		pc->next = pa;
	}
	else
	{
		pc->next = pb;
	}
	pclist->cursize = palist->cursize + pblist->cursize;
	palist->head->next = NULL;
	pblist->head->next = NULL;
}

int main()
{
	int ar[] = { 12,23,34,45,56,67,78,89,90,100 };
	int n = sizeof(ar) / sizeof(ar[0]);
	LinkList mylist;
	InitList(&mylist);
	for (int i = 0; i < n; i++)
	{
		Push_Front(&mylist, ar[i]);
		Print(&mylist);
	}
	return 0;
}

其中函数的复用程度较高,值得仔细学习一下,初入编程的小白一个,欢迎大家来评论区交流学习。

​​​​​​​乾坤稳定,你我皆是黑马,加油!

  • 1
    点赞
  • 0
    收藏
    觉得还不错? 一键收藏
  • 0
    评论

“相关推荐”对你有帮助么?

  • 非常没帮助
  • 没帮助
  • 一般
  • 有帮助
  • 非常有帮助
提交
评论
添加红包

请填写红包祝福语或标题

红包个数最小为10个

红包金额最低5元

当前余额3.43前往充值 >
需支付:10.00
成就一亿技术人!
领取后你会自动成为博主和红包主的粉丝 规则
hope_wisdom
发出的红包
实付
使用余额支付
点击重新获取
扫码支付
钱包余额 0

抵扣说明:

1.余额是钱包充值的虚拟货币,按照1:1的比例进行支付金额的抵扣。
2.余额无法直接购买下载,可以购买VIP、付费专栏及课程。

余额充值